Hommikul kui üles ärkasin, läksin koos pereemaga last bussi peale saatma, kes käib alles lasteaias. Ootasime bussipeatuses ja mu pereemal on selles linnas nii palju tuttavaid ikka. Kõik, kes tulevad oma lapsi bussi peale saatma, kõik teavad, et olen selle piirkonna uus au pair ja nii tore on kuulda, kui kõigi suust tuleb: Welcome Keili, nice to meet you! :) Pea oligi suur kollane koolibuss kohal nagu ameerika filmides ikka. Kui buss jääb seisma ja viskab välja STOP märgi, ei tohi ükski auto bussist mööda sõita, vaid peavad seisma jääma. Tagasi koju jalutades mängisime lastega veidi maja ees ja siis tahtis pereema mulle veidike linna tutvustada autoga. Sõidu kestel rääkis pereema mulle palju ameerika seadustest ja kuidas asjad toimivad siin. Uus asi, mida teada sain, oli see, et kōik inimesed, kes saavad millegi eest trahvi, nende nimed pannakse ajalehte ja ka põhjus, miks trahvi saadi. Sellel meetodil on nii omad plussid kui ka miinused, kuid usun, et see aitab inimestel rohkem tähelepanna oma kiirust ja pidad piirangutest kinni ning mitte asuda rooli taha purjus peaga, sest kes ikka tahaks, et teda valgustatakse linnas halvas küljes. Pereema rääkis loo, kuidas üks kohalik ameerika pesapalli kapten ja tark ōpilane kaotas oma koha tiimis ja kaotas kõik toetusrahad, mis koolist sai, kuna jäi narkootikumidega vahele. Meil Eestis on koolid 1st klassist 9ni, kuid Ameerikas on põhikooli lõpuni eraldi 3 kooli, kus nad käima peavad. Pereema sõidutas mind keskkooli juurde ja nägin veidike enda vanuses ōpilasi kooli peal. Ootan juba huviga, kuna ise saan kooli minna. Hiljem käisime veel poes koju süüa ostmas. Ütlesin, et ostan endale kõik vajaliku ise, millepeale ütles pereema, et kas sa teed nalja?? Otseloomulikult ostan kõik vajaliku sulle ikka ise, kuna oled meie uus pereliige. Kuna meil olid kaksikud kaasas, siis panime nad poes kärru, mis ongi mōeldud kaksikutele :) Poes tulid inimesed pärima kaksikute kohta ja kui juba ühe küsimuse küsivad, siis sinna järgneb veel mitu küsimust. Poes oli lausa selline süsteem, et maksad oma ostud ära ja ise ei peagi asju kotti panema, vaid selleks on töötajad. See oli päris huvitav ja uus minu jaoks! Pea olime tagasi kodus ja iga nurga peal on mendi, kes kontrollivad liiklust. Mingi aeg tuli minu 6a perepoeg lasteaiast tagasi ja kutsus omale mitu sōpra külla. Nii huvitav oli neid rääkides kuulata, kui poisid küsisid perepojalt minu kohta hulga küsimusi ja kus perepoeg ikka vastas, et minust saab nende uus pereliige ja et olen au pair, kes elab nende pool aasta aega. Perepojad on sellest mõttest väga vaimustuses ikka :) Täna sain kirja ka oma piirkonna community counselorilt, kes saatis mulle piirkonna au pairide kontaktandmed ja kus rääkis, et mida veel tegema pean ja et meil on teiste au pairidega palju kokkusaamisi tulemas, olen väga elevil :) Meie maja vastas elab üks naine, kes käib koos ühe eestlasega tennist mängimas, pereema lubas mulle teda kunagi tutvustada, see oleks tore. Meie koduõuel kui ka mujal on väga palju koopaoravaid, kaksikud on neid näes alati väga vaimustuses :) Täna oli jubedalt palav ilm, julgen pakkuda, et 30 tuli ära, kuna isegi õhukese pluusega ei suutnud kaua õues olla. Pereema tahab, et räägiksin kaksikutega vahest eesti keeles, et õpiksid ka teist keelt kuulama. Perelastel kui ka vanematel on veidike raske minu nime hääldada, kuid ütlesid, et neil on võimalus aasta aega harjutada, kuid mulle väga meeldib enda nime hääldus hoopis nii nagu nemad seda ütlevad :)
Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar