Kolmas n2dal!

21.mai käis mul community counselor külas ja rääkis koolide valikutest, mis kursuseid saaksin võtta jne. Hetkel veel kooli minema ei pea, kuid kursused hakkavad vist juba suvel. Üks mõte on juba peas, mida õppida tahaksin, kuid eks näis, mis valiku enda jaoks teen. Ta tõi välja ka selle näite, et saaksin minna algkoolidesse enda riiki tutvustama, mängida mänge ja koos nendega ehk isegi midagi eesti keeles laulda või mōnd eesti keelset sõna õpetada jne :) Veel rääkisime tulevatest kohtumistest, kuhu oma grupiga kavatseme minna, sõitmisest Ameerikas, tervisekindlustusest jne. Mu counselor on ise pärit Lätist ning ka tema oli siin kunagi au pair, leidis siit poisi ning sellest ajast ongi Ameerikasse elama jäänud. Oleme naabrid Euroopas ning ka siin elame suht lähestikku :) Väga tore inimene! Korra tuli teemaks ka Eurovisioon. Kahju, et ma see aasta teleka ees omadele kaasa elada ei saanud, väga oleks tahtnud!
22.mai viisime vanema perepoja pereemaga ja teiste lastega jala kooli. Hommik oli juba nii ilus ja vapustavalt soe. Liiklus on hommikuti siin väga tihe, et isegi liikluskorraldaja oli platsis ja andis juhiseid. Kool on meile suht lähedal. Platsi peal oli oioii kui palju pisikesi. See kool oli siis esimesest klassist kuni viienda klassini ja selles koolis käib oma 500 kooliõpilast ning pooled olid nendest hommikul kooliplatsil mängimas. Vaatepilt oli igatahes väga kirju. Kell 9 helises koolikell ning lihtsalt see vaade, kuidas kõik lapsed jooksevad kella peale kohe oma klassidesse ja seda oli isegi armas ja lahe vaadata. Peale seda läksime pereemaga minu pangakaarti testimas, et kas töötab jne. Sõitsin siis kohale ning selgus, et mulle anti vale kood. Pereema lahendas õnneks olukorra ning sain ise nüüd endale sobiva koodi valida. Õhtul kell 5 toimus aga basseinipidu. Pidu oli ainult klubiliikmetele ning minu pere on seal liige. Läksime sinna siis terve perega. Minu esimene basseinipidu jee :D Kohale jōudes sai näha just selliseid vetelpäästjaid nagu filmideski :) Rahvast oli palju ning ujukad olid mul küll seljas, kuid vette ei jõudnudki. Seal olid ka kõikide liikmete pildid üleval ning pere lisas ka mind uueks liikmeks ja arvatavasti hakkan seal suvel sagedaseks külastajaks. Seal said siis kõik tasuta süüa ja juua ja seal oli mega palju pitsa valikuid. Väga hästi maitsesid ikka! Pea läksime koju ning otsustasin üksi linna sõita. Parkisin auto ilusti ära ning otsustasin frozen jogurtit sööma minna. kõndisin ja kõndisin ning ei leidnud seda kohta linnas üles. Vaatasin telefonist siis gpsi ja näitas, et liigun vales suunas. Tagasi kõndides ootasin ülekäigurajal aga valget tuld, et edasi minna saaks. Kui tuli läks valgeks, ületasin sebra ning kuulsin kuidas keegi taga midagi karjus ja jooksis minu poole. Algul ehmatasin ära, et mis siis nüüd. Jõudsime Kõnnitee peale ja palus mul peatuda. Ütles, et sōitis must möôda ning parkis kohe auto ära ja jooksis minu juurde, et öelda, et olen väga ilus ja tahtis mu välja kohtingule kutsuda. Haha küll siin linnas käivad asjad ikka kiirelt. Ei jaganud ma oma numbrit, ei nime ei midagi ja väga käis peale, et järgmine kolmapäev kell 9 seal samas kohas kokku saaks. Ei ole mina huvitatud :) Peale seda jätkasin aga oma teed ning siis peatasid aga 5 kutti mind kinni, et minuga tutvust teha ja peole kutsuda. Küll selles linnas käib ikka elu :) Pea leidsin oma jogurti poe üles, tegin tellimuse ära ja 2 au pairi kutsusid mind enda laua juurde. Nad mõlemad olid minuga New Yorgis samal orientatsioonil. Milline rōōm oli neid taas näha ja seda juhuslikult :) Sai veidi jutustada ning mingi aeg olingi tagasi kodus ning terve see päev oli super tore! ;)