4.mai - Ja saigi Ameerikas ilusti aasta aega oldud! 365 päeva möödas ning 365 päeva jäänud. Uskumatu, kui kiiresti aeg ikka lendab. Mäletan ju, kui olin veel Eestis ning ema lausus:"Usu, Keili, see aeg läheb mega kiiresti!" Sel hetkel ju ei tajunud reaalsust, et veedad aasta aega ilma pere ning sōpradeta, kes on sulle kõige lähedasemad. Nüüd aga mõtlen ikka, et kuhu see aeg läks. Ega kui teed miskit, mis väga meeldib, siis ju ei saagi aru, kuhu aeg kaob ega hooligi sellest. Käes oli päev, kus vaatasin tagasi ning nägin, kui kaugele olen omadega jõudnud, kui palju saavutanud, avastanud, kui avar on mu mõttemaailm, kui kallid inimesed olen enda kõrvale leidnud ning vōin öelda, et see on rikkus. Olen oma õnnepunktis ning rahul kõige sellega, mis mul on. Nii paljud kohad on veel käimata ning üritan oma listis olevad asjad, kohad teisse aastasse sokudada, et list ikka väiksemaks jääks.
6.mai - Reedene päev ning poisiga koos oldud juba 4kuud. Mōlemail ikka tunne, et tunneme üksteist kauem, kuna palju oleme igalpool käinud ning aega koos veetnud. Wyatt tuli võttis mu peale ning andis ka pisikese kingituse üle. Mina kinkisin talle pluuse, kuhu on peale kirjutatud Estonia/Eesti ning lipp peale ning talle väga meeldis. Suund oli tema poole, kus olime veidikest aega, kuna edasi läksime Wyatti sõbra vanemate majja. Tundsin, et minust poole keegi varem nii suurt huvi tundnud kui sealne perekond. "Nii lahe, meil on eurooplane külas!!' :D Nägin, et meile Wyattiga oldi ka filmi vaatamiseks armupesake valmis sätitud diivanile, mida kaunitas roosa tekk :) Väga toredad olid igatahes. Hiljem läksime aga tagasi poisi poole, et varem magama minna, kuna homme on tähtis kalapüügi võistlus.
Käes oligi hommik ning Wyatt äratas mu 5.30am üles, et teada anda, et minek. soovisin edu ning jäin edasi magama. Ärkasin ise üles kell 9am ning olin üksi kodus. Täitsa tunnen, et olengi kodus, nii palju soojust ja armastust on selles majas ning tunnen, et see ongi minu õnnekoht. Pea tuli mu sõbranna mulle järele ning sõitsime tema poole. Minu poiss ja tema poiss olid kalapüügis tiimikaaslased, lasime poistel rahulikult kalatada ning ise läksime välja mere äärde lõunat sööma. Kui poisid oma kalatamisega lõpusirgele olid jõudnud, mis oli umbes 5aeg, kutsusid nad meid nende kala sööma kohta, kus teatatakse välja võitja ehk kes püüdis kõige suurema kala. Nende püütud kala püsis pikemat aega teisel kohal ning hind oli päris suur, mis võita võis, kuid hiljem tuli välja, et keegi püüdis suurema kala, kuid mis seal ikka. Edasime plaan oli minna 4kesi tiiki ujuma, mida polegi see aasta vist teinud vōi lihtsalt ei meenu. Sain vast oma jubedama veekogemuse kätte, mis minuga juhtunud on. Sellist rasket hingamisprobleemi pole varem kogenud ning see oli nii jube, et ajas hirmust nutma. Peale seda sōitsime poisi poole ning ta ema kutsus mu majja sisse ja mis ma seal siis nägin, nad olid mulle sünnipäevakingi lauale asetanud koos tordi ja kaardiga!😍🤗 Reaalselt ma unustasin kohe eelneva ning tuju oli kohe palju parem. Andsin kõigile kalli ja laususin, kui väga ma neid ikka armastan! Ega sealgi kaua püsinud. Panime kuivad riided selga ning sõbrad kutsusid lõkke äärde istuma.
Hommikul kui üles ärkasime, seadsime end emadepäevaks valmis ning läksime seda poisi isa venna majja tähistama. Olin emal endale ka pakki siia lasknud saata. Kinkisin poisi emale kaardi, Eesti magneti, pastaka, pajalapi, kuhu on Estonia peale kirjutatud, Eesti komme ning šokolaade. Oli väga üllatunud, kuna ei osanud seda oodata :) Tähistasime seal korraga ka minu sünnipäeva, tōin oma tordi Wyatti poolt kaasa, panid küünlad põlema ning kõik laulsid mulle sünnipäevalaulu! awww.
9.mai - Esmaspäev, mida olen kaua, kaua no kaua oodanud! KEIRI TULI TAGASI AMEERIKASSE!!! Peale tööd tuli võttis Keiri poiss Travis mu peale ning sõitsime lennujaama. Ostsin talle 'Teretulemast tagasi Ameerikasse' puhul suured maasikad šokolaadi kattega. Nii ahvatlevad nägid välja, et mõtlesin poolel teel need nahka panna. Teel sinna rääkis Travis, et Keiril oli New York lennujaamas probleem, kuna teda kahtlustati riiki illegaalselt tööle tulemuse puhul. Helistati väga paljudele inimestele siin Ameerikas läbi, kellega Keiril varem kokkupuuteid siin olnud, küll ka vaadati tema telefoni sõnumid ja pildid läbi. Haige, mis nad seal korraldasid mu kalli õega ma ütlen, nad ei leidnud ühtegi tõendit, mis oleks vastanud nende ootustele. 2h tühja uurimist, kuid mis seal ikka, lasid õe ilusti riiki sisse ja sai ka viimasel minutil lennuki peale teel Houstonisse. Jõudsime siis lennujaama ja nägime infost, et lend hilineb 30min, istusime siis metroo peale ja sõitsime ringiratast, et aega parajaks teha. Pea sai Travis Keirilt kõne, et maandus ning sai oma kohvri just jätte. Kiiruga suund siis sinna ning kohale jõudes pugesin kiiresti nurga taha peitu. õde oli seljaga mul otse ees ning ei märganudki. Nägi siis ainult Travist ning nägin kui õnnelikud nad taas olid üksteist nähes peale kahte kuud. Ei suutnud ka mina seal nurga taga kaua oodata ning jooksin õe juurde, et talle suure õe igatsuse kalli anda!! Ja olidki kaksikud taas koos. Nii rõõmsad olime ning tundsin, et rahulolu mu sees oli lōpuks tasakaalus. Aitäh kallis õde, et leidsid tee taas siia meie juurde!!
11.mai - Minu ja õe 21sünnipäev!!!!!!
See aeg jõudis minuni oodamatu kiirusega. Sain 21, mis tundus nagu uus 18 ning päev oli igati tähistamist väärt. Terve päeva lasin end erilisena tunda ning tundsin, et olengi aasta vanem. Hommikul koputas hostpere mu uksele ning ust avades sain oma esimesed sünnipäevaõnnitlused ja kingituse. Peale seda sätt ja sõit õele külla. Olin nii happy happy, kuna sain ju parima sünnipäevakingituse õelt, mis oligi tema saabumine Ameerikasse. Eelmine aasta pidasime ju sünnipäeva ilma üksteiseta, kuna saabusime Ameerikasse 4.mai ning sünnipäev oli 11.mai. Mina elasin sel hetkel Connecticus ning õde Virginias, vahemaa eraldas meid ning kahjuks jäi nägemata. Jõudsin siis õe juurde hommikul vara. Enne seda käisin poisi juurest läbi, mis jäi tee peale ette. Sain sõbrannalt ka kingituse kätte, mis ta mu poisi kätte andis ning olin õnnelik, et sain poissi ka päeva ajal näha. Õe juurde saabudes seadsime ennast valmis ning läksime välja tähistama. Koju jõudes tegin kohe ka perega weebi ning alati on nii siiras rõõm neid näha ja nendega rääkida. Peale tööd tuli mu poiss Wyatt mulle järgi ning esialgne plaan oli uhkesse restorani sööma minna, kuid teatud põhjusel ei saanud seekord minna ning seadsime suuna hoopis bowlingusse, mida meil alati meeldib koos teha. Sünnipäeva allahindlust ei tehtud, kuid sokid sain tasuta, kuna endal polnud kaasas xd. Terve päeva olen saanud südantsoojendavaid õnnesoove ning päev oli igati tore ja astusingi sammu Ameerikas täiskasvanu maailma.
Aitäh kōikidele, kes mind kui ja õde sel päeval meeles pidasid!
Päikest Houston Texasest! ☀️
