Alustan nüüd oma uue blogi pidamisega ja saate edaspidi siin mu tegemistel ja asjadel silma peal hoida. Täitumas on unistus ja tahangi nüüd seda teiega jagada!
Olen Keili, 19aastane väikese maakoha tüdruk, kes plaanib minna aastaks Ameerikasse. Lõpetasin eelmine aasta keskkooli ja juba siis oli siht kindel, mis edasi teha tahan. Soov on siis minna aastaks (saab ka pikendada) Ameerikasse lapsehoidjaks, teisi sõnu Au Pairiks, keda koheldakse kui oma pereliiget, kes saab oma eraldi toa ning olenevalt perest ka oma auto. Au Pairi kohustusteks on siis laste eest hoolitsemine, hobiringidesse, kooli/lasteaeda viimine, kodutöödega abistamine, söögi tegemine jne. Nädalavahetused on enamasti vabad, elamine on tasuta ning iga nädala lõpus saab ka palka. Programm nõuab, et Ameerikas peab minema ka kolledžisse.
Registreerisin ennast siis eelmine aasta "Au pair in America" kodulehele ja sealt see kõik alguse saigi. Programmist võtab osa ka minu kaksikõde, kellega koos seda teekonda alustame. Saatusel on meiega vast sarnased plaanid nagu näha: matchisime peredega samal nädalal, mõlema peredes on kaksikud ning saime Ameerikas ka suhteliselt lähestikku üksteisele. Meid eemaldab kõigest 4 tundi. Oleks võinud palju "halvemini" minna, aga ei - kaksikud on kaksikud! Kõigepealt tuli luua siis koduleheküljele konto ja To Do list, mida oli vaja sel lehel teha, tundus algul lõputu jada. To Do listi kuulus piltide üles lisamine, soovituskirjad, arstipaberid, 600-sõnaline kiri endast, video, koopiad lõputunnistusest, juhilubadest, criminal check'ist ja passist. Alguses tundus kõik niivõrd raske ja saamatu, kuid kui asjad tehtud said, siis mõtlesin küll, et see polnudki nii raske, kui alguses paistis. Kuid nii palju skännimist ja printimist oli....Mingi aeg tuli käia ka inglise keelsel intervjuul ja vastata 170le küsimusele. Lõpus kui konto valmis sai, saadeti see Inglismaale. Kõik vajalik oli olemas, mu konto avati ning avalikustati peredele. Nüüd ei olnudki muud teha, kui oodata minust huvitatud peresid. Peredega tuli kokku leppida aeg ning siis kas nendega Skype'ida või rääkida telefoni teel. Kõige huvitavam oli see hetk, kui esimene pere võttis ühendust. Oli tunda, et asjad edenevad ja tunne oli nii hea. Tuli matchida perega, kellega tunned end kohe mugavalt ja mina olen selle pere leidnud. 2 nädalat tagasi saabus mulle kullerina koju viisa pakk Londonist. Tegin paki lahti ja ei osanud selle viisaga mitte kusagilt lihtsalt alustada. Pidevalt olin kontaktis enda intervjueerijaga ja tänu tema abiga mu visa taotlemine ka õnnestus. Aitäh, Liis! Kõike tuli teha ettevaatlikult ja rahulikult, et midagi valesti ei läheks. Kui online'is sain oma asjad tehtud, pidin valima intervjuu aja USA saatkonnaga. Nädal tagasi see intervjuu Tallinnas ka toimus. Läbisime õega turvakontrolli ja õnneks kõik vajalikud dokumendid olid kaasas, isegi rohkem oli, kui nõutud. Veidike ruumis ootamist ja pea kõlas kõlaritest minu nimi. Läksin ühte ruumi, kus küsiti inglise keeles paar küsimust, andsin kõigi sõrmede näpujäljed, sooviti edu ja oligi kõik. Viisa maksab praegu 152€ Ja programmitasu on 395€. Ülejärgmisel päeval saabusid mu pass ja viisa ja siis veidike juba koitis, et ongi minek. Kuid muidu ei ole endiselt tunnet, et pea kohe lähen Ameerikasse, vaid pigem on see aint mõte, unistus, mis jääbki unistuseks. Reaalsus ei ole veel kohale jõudnud ja ega enne ei jõua ka, kui olen omadega Ameerikas. 2 päeva tagasi pandi ülesse minu lennuinfo. Sõidan ära 3.mail ning õde 4.mail. Esialgne plaan oli, et ka mina sõidan 4ndal ära, kuid host pere pani mind AAA driving kursusele, mis toimub 4ndal, seega sõidangi päev varem. Väga oleks tahtnud veeta oma esimese lennukogemuse koos õega, kuid mis seal ikka.
Ameerikasse minek on olnud minu üks suurimatest unistusest juba lapsest saati, kuid kunagi pole olnud see tee minu jaoks lähemal, kui see on praegu. Juba kõigest nädala aja pärast avaneb mul võimalus pühkida Eestist tolm jalge alt ning maitsta Ameerika elu. Ameerika on kõigevõimaluse maa ning minna sinna elama aastaks tundub minu jaoks väga hea võimalusena kogeda ja õppida hoopis midagi uut ning panna end samas proovile.
