neljapäev, 7. mai 2015

Ameerika linna tuledes!!

Ja oligi käes see kaua oodatud 4mai ehk esmaspäev. Juttude jägi pidi olema sel päeval täiskuu, mis pidi olema ka kõige parem aeg lendamiseks. Ma ei ole kirjutanud oma viimasest nädalast kodus Eestis, mida küll plaanisin teha ja vast hetkel ei jõua sellest rääkida ka, kuna hetkel olen Ameerikas Doubletree hotellis ning päevad on siin hetkel kõik väga kiired ning saan väga vähe siin netis olla. Väsimus on hetkel väga suur ning Eestiga on mul ajavahe 7 tundi.
Esmaspäeval oli siis perega sõit Tallinna lennujaama. Mingisugust närvi polnud sees, kuna endiselt polnud midagi kohale jõudnud ega ole tegelt siiamaani. Lennujaama sisse jõudes sain paari tuttavaga veel kokku, kes tulid mind lennule saatma ja kui selja pöörasin, nägin oma kahte parimat sõbrannat meie poole jooksmas, kes alguses ei saanud meid saatma tulla. Vot see oli mulle tõsiselt suur üllatus. Korraga tulid silma nii õnne- kui ka kurbusepisarad. Hüvastijätt oli kogu selle asja jooksul see kõige raskem. Ei suutnud uskuda, et ei näe oma pere, sõpru ja Printsu tervelt aasta otsa. Mu kõige armsama koeraga oli hüvastijätt k6ige raskem, kuna ta on harjunud olema minu ja õega iga jumala päev ja tema ei saa ju aru, miks meid enam ei näe. See tunne, mis mind valdas on võimatu sõnadesse panna! Ema, t2di viimased pilgud olid meid vaadates ühed meeldejäävamad ja kurvemad pilgud lennujaamas, mis mind Ameerika saatsid. Nüüd jäimegi õega kahekesi. Läbisime mingi hetk check in´i ja siis turvakontrolli. Peale seda asusime otsima enda lennuväravat. Mõned minutid ootamist ja lennuteekond Poola võis alata. Olin õnnelik, et sain oma esimese lennukogemuse koos õega veeta ja muljetada. Eelmises sissekandes blogisin, et lendan 2ra 3ndal, kuid pere võttis mu AAA driving kursuselt ära, et saaksin koos õega lennata ja siis helistatigi Londonist ja muudeti kuupäev ära. Poola sõitsime u 40min ja sealt veidi üle tunni aja järgmise lennuni. Teine lennuk meeldis mulle palju rohkem. See oli esiteks palju suurem ja mugavam, seal sai filmi vaadata ja mänge mängida, lugeda, muusikat kuulata ja kõike muud. Vaatasin ära kaks filmi ja lend kestis pea 8h. Õhku tõusmine ja maandumine oli sellepoolest hull, kuna kõrvad läksid pidevalt kinni, lahti ja ma ehmusin selle peale - kogemus uus. Istusin Keiri ja ühe võõra mehe keskel. Mingi aeg tegi mees ka meiega tutvusust ja oli igati väga abivalmis paberite täitmisel ja väga s6bralik noor mees Lätist. korra sai lennukis ka süüa riisi kanaga. Pea maandus lennuk New Yorki ja see tunne, mis mind valdas oli: kas ma olengi kohal või see on kõigest üks ilus uni??? Ma olin nii põnevil, et mis see aasta meile küll tooma hakkab. Esmalt läbisime US immigratsiooni ameti, siis saime kohvrid ilusti kätte ja kõndisime saabujate ruumi, kus meid oodati Au Pair in America sildiga. Saime kokku oma juhendajaga ja teiste au pairidega. Au pairide seas oli ka teised kaksikud ja meil oli kõigest nii palju rääkida ja uskumatult palju sarnasusi meil nendega.(Rootsist pärit). Õhk on siin palju teistsugusem, umbsem. Pea jõudis meie buss lennujaama ette ja sõit hotelli võis alata. Sõidu kestel nägin ära kaugelt suured pilvelõhkujad ja oii need emotsioonid, emotsioonid :D Umbes pool h sõitu ja olimegi hotellis. Hotellis anti meile hunnik pabereid ja informatsiooni toimuvate päevade kohta. Veedame selles hotellis 4 päeva. Hetkel on juba kolmas päev. Õega me samasse tuppa ei saanud, kõik au pairid üle maailma jagatakse ära osariikide kaupa ja igas toas on 3 tüdrukut. Olen ühes toas Hispaanlastega. Üks on 23a ja teine26, olen noorim :) Mis siin Ameerikas hotellis teistmoodi on ja silma kohe j2id on see, et siin on teised pistikud, eraldi kuuma ja külma kraan ja wc nupp ei ole meile omaselt yleval, vaid all. Eesti aja järgi sain alles kell 7 hommikul magama.

Teine päev Ameerikas - hommikul pool 7 äratus, käisime söömas ja pea algaski orientatsioon. Söögid on siin nii teistsugused ja isegi vesi on teise maitsega. Orientatsiooni alguses mainiti kohe terve rahva ees ära, et siin ruumis viibib esimest korda 2 paari kaksikuid - sel hetkel saime väga palju tähelepanu. Mul paluti isegi hääldada enda nime. Oleme õega ainukesed esindajad Eestist. Loengud kestavad kaua, kuid need on mega lahedad ja ei saagi aru, kuhu aeg lendab ja oee ma olen sellest naisest nii vaimustuses, kes loenguid läbi viib. Uskumatult tark ja väga väga vaimukas! Tal on väga palju huvitavaid, naljakaid ja piinlikke lugusid au pairidest rääkida :) Teisel päeval toimus aga kohe tuur New Yorki. Sain sel päeval üllatuse host pere poolt, kes tegi mulle selle tuuri välja - see oli väga oodamatu. Tuur maksis siis 70 dollarit. Esimene koht, mida me New Yorgi tuuril külastasime, oli Top of the Rock. Ma ei suutnud seda uskuda, kui 6eldi, et sinna läheme. Varem vaatasin suurlinna pilte netist, kuid nüüd avanes võimalus näha seda kõike oma silmaga. Olime 67ndal korrusel ja saime sinna väga kiiresti väga laheda liftiga. Pidime läbima enne kontrolli ja panema oma asjad kõik eraldi kastidesse, kuid kui töötaja nägi, et oleme kaksikud, siis ütles:"You can put all your things in the same box, bc I see you're twins, sharing is caring!" :) Saime suuri pilvelõhkujaid vaadata ainult 20 min. Peale seda läksime teist kaudu välja ja oii seda jama....eksisime õega New Yorgis ära ja paanika missugune. Õnneks leidsime teised au pairid üles, kuid ka nemad olid omadega nii lost. Seiklesime oma 15min, et bussini saada. Vihkan, kui inimesed peavad minu järgi ootama. Bussijuht muidugi ei uskunud, et ära kadusime, kuna kuulab seda juttu pidevalt. Peale seda trippisime Time Square'i. Unistuste koht for sure! Armusin sellesse paika esmapilgult ja thank god, et New York asub minu Ameerika perest 45min kaugusel (L). Rahvahulk seal oli meeletu, nii palju maskotte, nii palju poode ja nii palju värve. Üks minu lemmikkohtadest! Linn, mis kunagi ei maga. Üks fakt New Yorgi kohta: selles linnas on üle 13 000 taxo. Päris vau eks? Järgmisena sõitsime kohta, kus oli päris vinge vaade Statue of Liberyle. Kes nime järgi aru ei saa, googeldage, kindlasti teate seda kuju. Päev oli väga väsita ajavahe t6ttu. kell 11 õhtul jõudsime hotelli ja tuur kestis kokku 6h.

Kolmaspäev - loengud on täna kokku siis kestnud 10h, kuid kordagi pole igav, absoluutselt mitte. Iga söögikord olen istunud uute inimeste sekka ja saanud juba palju rahvusvahelisi sõpru. Peamised küsimused on: mitu last su host peres on ja kuhu osariiki asud elama. Loengutes saab väga palju naerda. Kõige huvitavam oli täna Red Cross loengMees, kes seda läbi viis, on suur Miley fänn ja iga näide oli ainult Mileyst :) Sain tuttavaks ühe tüdrukuga, kes hakkab elama minuga Ameerikas samas piirkonnas Connecticus. Kui tema inglise keelt kuulata, siis ütleks, et ta on keelt õppinud 3aastat mitte 15aasat. Mind ja õde kuulates eesti keeles rääkimas saime ikka kiita, kui ilusti meie keel kõlab :) Saime täna kätte ka informatsioonilehed perre saabumise kohta. Juba homme ehk neljapäeval kohtuvad kõik au pairid oma peredega esimest korda ja olen juba elevil. Host pere tegi mulle üllatuse ja maksis kinni mu New york tuuri, arvasin et maksan ise, aga ei ja siis tuligi see mulle üllatusena :D Tuur maksis 70dollarit. Host pere kirjutab mulle iga päev, et kui väga mind sinna ootavad ja et valmistuvad minu tulekuks iga päevaga aina enam. Pisara tõi silma see, kui host ema saatis pildi nende koduaiast, kus lehvis uhkelt suur eesti lipp ameerika lipu kõrval. Seda vaadates tunnen end kindlasti rohkem kodusemalt! Perest teen vb veidi rohkem juttu järgmise sissekandega, kuigi suurem osa informatsiooni ei tohi nende kohta avaldata.

Olen kuulnud paljudelt, et ameeriklaste häid komplimente ei tasu kohe südamesse võtta. Ütlevad üht, kuid mõtlevad teist. Hetkel blogin seda sissekannet hotelli arvutis ning üks ameeriklane tahtis minult 2ks minutiks arvutit laenata. Lahkusest ja viisakusest ikka andsin ja kuulsin siis sõnu: You are the best and the kindest person in this hotell I have ever met and I love you so so much! Tõlge emale: sa oled kõige parem ja lahkem inimene selles hotellis, keda kohanud olen ja ma armastan sind väga väga :D Tema 2st minutist sai 10min...

Hetkel on vast kõik, kuigi ma räägiks tegelt veel ja veel, kuid säästan teid veidike rohkem sellest suuremast lugemisest :)

Vabandust ka, kui leiate mõne kirjavea, kirjutasin selle kiirelt, kuna kell on palju.

Päikest teile siit Ameerikast!

Keili













2 kommentaari:

  1. Väga lahe! Mind nii rõõmustab, kui inimesed oma unistusi järgivad ja neid ellu viivad, minu meelest super, et selle ette võtsite ja veel koos. See on täiega innustav mulle, kes ma olen seda nii pikalt edasi lükanud. Ma isegi ei tea, mida ma kardan selle juures :)
    Te mõlemad olete igatahes täiega tublid ja mul on siiralt hea meel lugeda mõlema blogist, kui rahul ja õnnelikud te olete selle kõige üle.
    Haha, ma reaalselt tunnen end nagu stalker juba, ootan koguaeg uusi pilte ja refreshin pidevalt blogi, et äkki on juba mõni postitus juurde tekkinud, sest nii pildid kui blogitekstid on lihtsalt nii huvitavad. ��
    Pika jutu lõpetuseks tahan öelda, et nautige mõlemad seda aega seal ja avastage/seigelge nii palju, kui võimalik aga ärge seejuures unustage blogi, sest ma olen täiega teie fänn �� ja ootan põnevusega ning elan südamest kaasa nii sulle kui Keirile. ��

    VastaKustuta
  2. Sorry, et selle teksti alles nyyd leidsin. Kuid seda oli nii super super lugeda!!! Ma poleks lihtsalt endaga rahul olnud, kui poleks seda teekonda ette v6tnud. Ameerika on alati mu unistus olnud ja ma olen enda yle piisavalt uhke, et selle sammu koos 6ega tegime ja et olemegi l6puks siin! Sorry, et harva blogin, kuid siin p2evad mega tihedad ja ainuke aeg kus saan blogida on 6htu ja siis olen ka v2siund. Aga suur ait2h sulle, tegid kindlasti mu 6htu paremaks :)

    VastaKustuta