Keili in the USA: Reis North Carolina'sse!

18ndal seadsime perega suuna teise osariiki, täpsemalt North Carolina'sse. Ootasin seda huviga, kuna alati on põnev näha mida uut ning kogeda erinevaid asju. Hommiku poole pakkisime ōega koos kohvreid. Jah mõlemad...Ei olegi siia veel kirjutanud, et miks õde nii kaua minu pool ööbis. Õde elas varem nimelt Virginias, u 4tunni kaugusel minust ja seda trammiga. Põhjus, miks õde enam Virginias ei olnud ja elanud, oli rematch, mis tähendab perevahetust. Minu pere oli lahkelt nōus õde seni majutama, kuniks uue pere leidmiseni. Uue pere leidmine võttis veidike aega, kuid lõpuks leidis Keiri pere Chicagost, mis on minust nüüd lennukiga lennates u 2tunni kaugusel. Mu pereema oli igati toetav ja abistav pere leidmisel ning hommikul sai õde ka üllatuse osaliseks, leides laualt kinkekoti, mis oli pere poolt. Mulle väga meeldisid laste tehtud kaardid nende käejälgedest ning ema isa armsad soovid õele. Umbes kell 12.50 jätsime majaga nädalaks hüvasti ning sõit New York lennujaama saigi alguse. Tee peale ostsime kaasa Dunkin Donutsi Ice Coffe. Jõudes sihtpunkti lähemale, ületasime suure silla, kus oli kaugelt ilus vaade NYC-le. Suured pilvelõhkujad, mis tundusid kaugelt vaadates justkui udu sees olevat. Keiri ternimal asus meie omast kahjuks kaugel. Ema lastega läksid teise autoga juba meie terminali, seega kahjuks ei saanud õde kaksikute, poiste ja emaga hüvasti jätta. Emotsionaalne koht jäi jära ning ma vast polekski suutnud vaadata, kuidas pisikesed viimast korda õele armsalt lehvitavad, sest kes teab, kuna see järgmine kord tuleb. Kaksikud võtsid Keiri kiiresti omaks. Saatsime isaga õe ilusti ära ning pea olime ka meie oma terminalis. Parklast saime endale eraldi bussi, mis viis meid lennujaama lähemale, kuna kohvreid oli palju ning säästis meie aega kui ka energiat. Läbisime kontrolli ja olimegi lennukis. Kaksikute esimene lennukisõit :) Sõit kestis u 2h. Lennuki peal sain tuttavaks poisiga, kes arvas, et olen laste ema :D Usun, et ta polnud kindlasti ainuke :D Tōustes ja maandudes läksid kõrvad pidevalt lukku ning kui lennuk ōhus kurssi muutis, siis mul hakkas pea pöörlema. Läbi kõlarite öeldi, et maandume teisse linna, kuna kohas, kuhu pidime maanduma, oli äikesetorm, mistōttu muudeti maandumispaika. Kohale jõudes oli mul väga raske hingata, kuna pole harjunud sellise niiske õhumassiga. Kohal rentisime 7-kohalise auto ning 4h pikkune sõit pooletunni asemel võis alata. Sõit oli pikk ja väsitav, vihmane ning ka välku lõi. Kohale jōudsime u pool 1 öösel.
Järgmisel päeval sain tuttavaks väga toreda vanaisaga ning otsustasime basseini minna. Kohale jõudes oli näha ilusaid palmipuid ning ilm andis tunda, et käes on suvi. 94F, mis on siis u 35C kraadi sooja, seega otsus basseini minna oli päeva parim otsus. Tagasi kodus, rääkis vanaisa, et ta maja taga elavad krokodillid, et üle muru ei tohi minna, kuna vōivad vahel põõsa taga peidus olla....mm milline tore uudis :D Sel hetkel neid küll ei näinud, kuid kui krokodillid, siis krokodillid :) Päeva ajal läksid vanemad golfi mängima ning mina jäin lastega koju. Mingi aeg hammustas sipelgas jalast ning oeeh kus alles kipitas. Hiljem nägime vanaisa ja perepojaga ka krokodilli ära. Silmad ja nina olid veest väljas, mulle väga meeldis :) Perepoeg küsis, et mis krokodilli nimi on ja see lausa kõlas nii armsalt. Hiljem õhtusöögi ajal tuli teemaks golf. Vanaisa on seda mitmeid aastaid juba harrastanud ning 2a tagasi vōitis ta koos mu hostisaga golfiturniiri 140 inimese seast, kas pole mitte suurepärane saavutus? Ajalehes oli ka artikkel sellest, kus meie majast u 3 km kauguselt toimus hairünnak ookeanis. Hai hammustas 14a tüdruku ja 16a poisi käe otsast, seda 90min vahega ja sama hai poolt. Väga õudne uudis. Seda kuulates tulid mul külmavärinad peale. 50a jooksul on siin North Carolinas toimunud 39 hairünnakut, kellest 1 on surma saanud. Öösel oli siin ka üks suuremaid torme, mida näinud olen. Ärkasin keset ööd üles suure mürina peale ning peale seda olin unetu ka. Läksin suure akna taha istuma ja lihtsalt nautisin seda vaadet:) Terve taevas oli aint valge ning see oli ka üks suuremaid torme, mis seal olnud on.
Hommikul oli aga noorima perepoja sünnipäev. Taas basseini sõites nägime kilpkonnasid muru peal päikest võtmas :) Kodus ootas aga maitsev jäätisekook. Maja taga olles nägime jällegi krokodilli, kes meid parasjagu jõllitas. Hiljem läksime perega nende tuttavate juurde ning grillisime vahukomme lõkke kohal. Need maitsevad nii hästi ja seda eriti küpsiste vahel. Nende maja taga oli suur golfiväljak. Õhtul veetsin aega aga võrkkiigel raamatut lugedes ning peale seda ütles vanaisa, et talle avaldas väga muljet see, kuidas ma poistele inglise keeles raamatut lugesin, kuna see pole ju mu emakeel.
Järgmisel päeval oli isadepäev, käisime kahes erinevas basseinis ujumas. Reaalselt parim algus päevale on lihtsalt ujuma minna. Autos näitas sooja 100F, kuid peamiset oli 92F. Õhtul otsustasime perega välja sööma minna, kus vee kohal ulpisid mitmed mitmed paadid, kus laua kõrval asetsesid
ilusad palmipuud ning kus muusika mängis - imeline! Peale söömist oli aeg tagasi koju minna ning jäime teleri ette golfi vaatama.
Käes oli 22.juuni, sõitsin kaksikutega parki, kus olid palmid ja ohkama võttis, kui hea võib ikka elu olla. Ühel hetkel olen Eestis kuuskede keskel ja teisel hetkel juba teises osariigis kuuma päikese ja palmide all. Ema läks poistega sel hetkel aga akvaariumisse. Nägime 'miljoneid' pisikesi krabisid veekaldal. Ka vanaisal on golfiväljak maja taga. Tegime seal väikese jalutuskäigu ning sain golfi osas palju targemaks. Millal minust küll selline golfi huviline sai? :)
23.juuni hommikul tegime viimase basseini tiiru. Lõuna ajal viis vanaisa mind golfi mängima - lõpuks :) Sain golfikepi kätte ja mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab. Minu kõige esimene löök oli ikka väga mööda, ei puutunud ei muru ei palli, vaid tegin löök õhku :D Mida rohkem harjutasin, seda paremini hakkas välja tulema. Vanaisa sõnul olin algaja kohta väga hea, jee :D Mängisime golfi kolmes erinevas väljakus ning sain 2 väga head lööki! Golfi vaadates ei tundu see raske, kuid kui ise mängida, peab nii palju asju kusjuures meeles pidama ning alles nüüd sain aru, kui raske on seda mängida. Vanaisa andis mulle roosa golfipalli mälestuseks, happy me :D Kodus avastasin, et mul on kohutavad päevitusrandid golfist, ounouu...Kodus käisime kiirelt pesus ning järgmine suund oli välja sööma Southporti. Tellisin endale krevette maisiga, mis maitsesid nii hästi! Sõime ookeani ääres olevas restoranis. Koht oli imeilus! Söödud, tegime seal ka väikese jalutuskäigu. Läksin silla peale ning nautisin vaadet! Nägin pilti 'Safe heaven' filmist ning üllatusena jõudis minu kõrvadeni see, et seal samas kohas filmiti ka see film, vauuu :) Sel hetkel tekkis isu filmi uuesti vaadata ning meenusid isegi klipid, mis seal filmitud. Vaatasin treileri uuesti ära ning peategelane Julianne Hough istus filmis seal samas kohas, kus minagi seal istusin :D Emotsioonid, emotsioonid :) Suurepärane viimane päev North Carolinas.
Järgmisel hommikul pakkisime asjad ning suund jällegi lennujaama. Kahju oli sealt lahkuda! Lennuki pealt maha jõudes tuli üks vanapaar minuni ja ütles, et olime lastega lennuki peal väga organiseeritud ja küsis, et kas olen nende õde. Kuuldes mind ütlemas, et olen au pair Eestist, sain vastuse, et nad lendavad järgmisel kuul ise Eestisse - milline kokkusattumus :D

Reis oli igati suurepärane! Sain palju uut näha ja kogeda ja juba igatsen sind, North Carllina!

Päikest Eestisse!